"Ministri plaan muudab äriühingu juhi postkastiks"

Äriseadustiku eelnõuga peab kuritegevuse ärahoidmise vaatenurgast pöörama tähelepanu probleemkohtadele ja neid põhjustavatele riskidele, mitte aga neid ignoreerima või sootuks süvendama, leiab kripo majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik.

"Eelduste loomist ausaks majandustegevuseks ja selles osalevate isikute võrdseks kohtlemiseks ei saa pidada vaid eraõiguslikuks probleemiks, see peab olema ka riigi huvi ja kohustus," rõhutab Maasik. 

Järgneb intervjuu keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasikuga:

Jah, variisikute kasutamine äriühingutes on suur lahendamata probleem juba praegu. Välisriigist pärit füüsilisi isikuid, keda sageli nimetatakse ka n-ö riskiinvestoriteks, kasutatakse üsna tihti selleks, et probleemsetest äriühingutest vabaneda. Laialt on levinud ka „riskiinvestorite“ vahendamise teenus, mida pakuvad füüsilised ja juriidilised isikud. Kasutatakse ka Eesti variisikuid, kuid eelistatumad on välisriigi füüsilised isikud.

Tõuseb küsimus, miks eelistatakse just välisriigi kodanikke? Eks ikka sellepärast, et Eesti ametivõimudel oma menetlusi raskem läbi viia oleks ja et potentsiaalsed võlausaldajad või kannatanud oma õigusi maksma ei saaks panna.

Kui palju on teil kokkupuudet välismaal elavate juhatuse liikmetega, kes on Eesti äriühingu juhatuses? Millised on põhimured selliste isikutega?

Kui nüüd statistikast rääkida, siis kustutatakse äriregistrist igal aastal ca 6500-7000 probleemset äriühingut, mis on sageli „riskiinvestoriga“ varustatud ja võlgades. Kustutamise põhjuseks on asjaolu, et äriühingutel on jäänud tähtajaks esitamata majandusaasta aruanded. Ametlik pankrotimenetluste statistika kõneleb aga ca 300 menetlusest aastas, mis jääb sellest mainitud suhtarvust alla 5 protsendi.

Mõistagi tekib küsimus, miks ametlik statistika tegelikkust ei peegelda. Oma kogemuse ja erasektori esindajate öeldu põhjal saame väita, et võlausaldajad loobuvad sageli pankrotimenetluse algatamisest, kuna efektiivse menetluse läbiviimiseks puudub perspektiiv. Perspektiivi puudumise põhjusteks on aga asjaolud, et äriühingul puudub registritest nähtav vara, äriühingu osakud on võõrandatud ja juhatuse liige välja vahetatud.

Kui äriühingu juhatusse on valitud välisriigi kodanik, siis reeglina püütakse jätta mulje, et raamatupidamine on saadetud uue juhatuse liikme asukohariiki. Kõik see muudab võimaliku asjaajamise uue juhatuse liikme osavõtul ning äriühingu varalise seisundi ning võimaliku maksejõuetuse põhjuste kindlakstegemise reeglina võimatuks. Kuna on aga suur tõenäosus, et äriühingul vara pole, siis peavad võlausaldajad kogu pankrotimenetluse kulud ise katma. Ja just see ongi põhjus, miks võlausaldajad lisakulutuste vältimiseks pankrotiavalduse esitamata jätavad. Nii osutubki võimalikuks, et äriühingud meie äriregistrist n-ö märkamatult kustutatakse ning tegelikud probleemid jäävadki tähelepanuta.